Rahvusvahelises kaubanduspraktikas on olulisel kohal arveldused avatud konto vormis, mida kasutatakse püsivate kaubandussuhetega seotud osapoolte vahelistes arveldustes. See makseviis on odavaim ja suhteliselt lihtne teostada, kuid äärmiselt riskantne. See on saavutanud erakordse populaarsuse EL-i riikide vahelistes maksetes (kuni 60% kõigist maksetest).

Ava konto- arveldus- ja krediidisuhete vorm, mille käigus eksportija (müüja) saadab kauba importijale (ostjale) tasuta ja saadab samal ajal talle omandiõigust tõendavad dokumendid (maksearve), millega debiteeritakse võlgnevuse summa. tema poolt ostja nimele avatud konto – avatud konto. Pärast kontode vastavusse viimist tehakse avatud konto tasumata saldode lõplik arveldamine pankade kaudu, kasutades tavaliselt pangaülekannet või tšekki. Seetõttu hõlmab pangandusstatistika sageli pangaülekannetes avatud konto arveldusi.

Praktikas sõltub avatud kontolt võla tagasimaksmise kord vastaspoolte kokkuleppest. Regulaarsete tarnete korral on osapooltevahelised arveldused võimalikud mitte iga üksiku kaubapartii kohta, vaid teatud aegadel - kuu või kvartali lõpus või alguses. Võimalik on veelgi keerulisem versioon partneritevahelisest suhtlusest, kui tooteid tarnivad mõlemad lepingupooled. Sel juhul toimub kahepoolne laenamine ja vastastikuste nõuete tasaarvestus, mis kajastuvad ühel kontol või arvelduskontol. Ettevõtted võivad tasaarvestada vastastikuseid nõudeid mittevaluutapõhiselt.

Avatud kontol maksete tegemise tehnoloogia on graafiliselt toodud joonisel 8.

Joonis 8. Avatud konto arvelduste skeem

Importija ja eksportija vahel sõlmitakse leping.

Eksportija saadab kaubad importijale ja saadab eraldi omandiõiguse dokumendid (arved, saatelehed või konossemendid, sertifikaadid jne)

Eksportija kannab lähetatud kauba summa ostjale avatud konto deebetisse ja importija teeb sama kande eksportija konto kreeditile, s.o. jooksvate võlgade summa on kajastatud kaubanduspartnerite raamatupidamises.

Pärast kauba kättesaamist maaletooja poolt lepitavad mõlemad pooled avatud kontol arveldused ja teevad kompenseerivad kanded.

Maaletooja saadab panka avalduse pangaülekande tegemiseks.

Importija pank, olles vastu võtnud importijalt maksekorralduse, saadab maksekorralduse enda nimel eksportija vastavasse panka.

Pärast maksekorralduse kättesaamist kontrollib pank selle ehtsust ja teostab toimingu raha eksportija kontole krediteerimiseks.

Avatud kontoarveldused on kõige kasulikumad maaletoojale, kuna ta teeb saadud kauba eest hilisemaid makseid ning antud laenu eest intressi eraldi ei võeta: puudub risk tasuda tarnimata või vastu võtmata kauba eest. Eksportija jaoks on see makseviis kõige vähem kasumlik, kuna see ei sisalda usaldusväärset tagatist õigeaegse maksmise kohta, aeglustab tema kapitali käivet ja mõnikord nõuab pangalaenu kasutamist. Risk, et importija ei maksa seda makseviisi ühepoolselt kasutades, on sarnane riskiga, et eksportija tarnib ettemakseid tehes kauba alla. Tegelikult kasutatakse seda makseviisi importijale laenamiseks ja see peegeldab eksportija usaldust tema vastu. Seetõttu kasutatakse seda makseviisi tavaliselt ainult vastastikkuse põhimõttel, kui vastaspooled tegutsevad vaheldumisi müüja ja ostjana ning importija kohustuste täitmata jätmine toob kaasa eksportija kaubatarnete peatamise. Ühesuunaliste tarnete puhul kasutatakse avatud kontoarveldusi harva.

Väliskaubanduslepingute sõlmimisel pööratakse erilist tähelepanu makseviisidele. Õige makseviisi valik tagab, et müüja saab raha ja ostja saab kauba. Millist makseviisi valida, kuidas seda lepingus sätestada, kuidas vähendada ostja ja müüja riske – kõik need küsimused on olulised ettevõtte välismajandustegevuse teostamisel.

Peamised rahvusvahelises praktikas kasutatavad makseviisid on:

• – dokumentaalfilmide kogu;
• – dokumentaalne akreditiiv;
• - pangaülekanne;
• – avatud konto (kasutatakse harva).

Erinevalt siseriiklikest maksetest on rahvusvahelistel maksetel mõned omadused:

• – arvete registreerimine, edastamine, töötlemine ja tasumine on keerulisem;
• – makseprotseduur peab vastama tunnustatud rahvusvahelistele reeglitele;
• – arvutused on reeglina dokumentaalse iseloomuga.

Dokumentaalsed arveldused– dokumentide esitamisel tehtud maksed.

Dokumentidena saab kasutada kaupade veo fakti tõendavaid akte, nende hindamist, kindlustamist jms. Sellisteks dokumentideks on näiteks raudtee saatelehed, merekonossemendid, kindlustuspoliisid, arved, päritolusertifikaadid, kvaliteedisertifikaadid jne.

Peamised dokumentaalsete maksete vormid on inkasso ja dokumentaalne akreditiiv.

Dokumentaalfilmide kogu– teatud võlgade sissenõudmine panga kaudu, näiteks müüja (eksportija) poolt talle võlgnetavate summade sissenõudmine ostjalt (importijalt) dokumentide esitamisel panga kaudu.

Sellise operatsiooni läbiviimiseks on 1978. aastal Pariisis Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt vastu võetud rahvusvahelised reeglid – “Ühtsed kogumisreeglid”. Neid reegleid järgivad pangad enamikus maailma riikides, sealhulgas Venemaa pangad.

Riis. 7.1.

Dokumentide kogumise toiming viiakse läbi järgmises järjestuses (joonis 7.1):

• 1. Teatud toote tarnimiseks sõlmitakse müüja (eksportija) ja ostja (importija) vahel leping, milles on kirjas, et tehingu eest tasutakse inkasso korras.
• 2. Müüja saadab kauba nt meretranspordiga ning saab kaubalaevalt kauba saatmise fakti tõendavad dokumendid (merekonossemendid).
• 3. Müüja esitab konossemendid koos muude lepingutingimustes ette nähtud dokumentidega oma pangale (maksepangale) sissenõudmiseks.
• 4. Makstav pank, s.o. müüja pank edastab laekunud dokumendid ostja panka (koguja panka).
• 5. Inkassopank teavitab maaletoojat inkasso olemasolust.
• 6. Ostja (maaletooja) tasub kogutud summa ja saab dokumendid kätte.
• 7. Ostja esitab kaubalaevale dokumendid ja võtab kauba enda valdusesse.
• 8. Ostja pank (inkassopank) tasub inkassosumma müüja panka.
• 9. Müüja pank (maksepank) krediteerib raha müüja kontole.

Tähele tuleb panna, et kliendipoolne dokumentide edastamine maksvasse panka (müüja pank) ja dokumentide edastamine inkassopanka (ostja panka) saab toimuda ainult siis, kui on olemas täpsete inkassojuhistega inkassokorraldus, mille jaoks on olemas sobivad vormid.

Inkassooperatsioon on üsna usaldusväärne makseviis, kuid sellisel kujul maksete tegemisega kaasnevad teatud riskid:

• – müüja jaoks risk on, et kauba saatmise hetkel puudub garantii, et ostja on maksejõuline. Lisaks võimaldavad veodokumendid, näiteks merekonossemendid, mis kinnitavad kauba lähetamist, ostjal kauba kätte saada ilma ettemaksuta;
• – ostja jaoks Siin on ka risk: ta maksab kaupa kätte saamata.

On vaja märkida selle operatsiooni eelised:

• – müüja jaoks See makseviis on soodne selle poolest, et ta saab raha taotleda dokumentide esitamisega, s.t. enne kui ostja kauba kätte saab. Just see punkt on pikamaatranspordi või pikaajaliste tolliformaalsuste puhul väga oluline;
• – ostja jaoks eeliseks on see, et ta saab tehingu tingimustele vastavat kaupa (st teatud kvaliteediga, sobivas koguses jne).

Dokumentaalne akreditiiv- kohustus, mille pank võtab kliendi (ostja) korraldusel ja mis hõlmab teatud summa maksmist nimetatud saajale (müüjale) kindlaksmääratud dokumentide kogumi kindlaksmääratud tähtajaks esitamisel.

Rahvusvaheliste akreditiivitehingute reeglid on sätestatud eridokumendis “Akreditiivi ühtsed reeglid ja tavad”. Selle dokumendi võttis ICC vastu Pariisis 1983. aastal.

Riis. 7.2.

Dokumentaalse akreditiivi alusel tehing sooritatakse järgmises järjekorras (joonis 7.2):

• 1. Teatud toote tarnimiseks sõlmitakse müüja ja ostja vahel leping, milles on kirjas, et tehingu eest tasutakse akreditiivi vormis.
• 2. Ostja (importija) annab oma pangale (väljastanud pangale) korralduse avada akreditiiv.
• 3. Väljastanud pank (ostja pank), kes avab akreditiivi, edastab selle oma korrespondentpangale müüja riigis.
• 4. Müüja riigi pank teavitab akreditiivi saajat (müüjat).
• 5. Müüja (eksportija) saadab kauba (meriteed pidi) ja saab prahtijalt veodokumendid (merekonossemendid).
• 6. Müüja esitab akreditiivis nõutavad dokumendid nõuandvale pangale (pank müüja riigis).
• 7. Nõustav pank kontrollib dokumente. Nad peavad järgima akreditiivi tingimusi. Kui akreditiivi tingimused on täidetud ja kui sellel pangal on makse sooritamiseks õigus, siis makstakse akreditiivi saajale (müüjale) välja dokumentide kohane summa.
• 8. Nõustav pank edastab dokumendid akreditiivi avanud pangale (väljastanud pangale).
• 9. Väljastanud pank (konto avamine) kannab dokumendid üle ostjale (importijale) ja samal ajal debiteerib temalt dokumentide eest samaväärse summa.
• 10. Ostja saab dokumendid ja kasutab neid kauba vastuvõtmiseks.

Erinevalt inkassost sisaldab akreditiiv vähemalt ühe panga kohustust. Sellest lähtub akreditiivi avava panga rahaline kohustus.

Akreditiivitehingu eripära on see, et see on sisuliselt ostu-müügilepingu suhtes sõltumatu. Tehingus osalejad töötavad dokumentidega, mitte kaupade või teenustega, millega dokumendid on seotud. Sellest lähtuvalt võib märkida, et akreditiivitehingute puhul on peamiseks kriteeriumiks nõutavate dokumentide kvaliteet. Pankade ülesanne on põhjalikult kontrollida dokumente: vastavuse vormile kehtivatele nõuetele, dokumentidevaheliste vastuolude puudumise ja komplekti täielikkuse suhtes.

Dokumentaalne akreditiiv on usaldusväärne vahend arvelduste ja maksete tagamiseks tehingutes partnerite vahel, kes üksteist piisavalt ei usalda.

Sellel makseviisil on ka oma riskid:

• – müüja jaoks risk seisneb selles, et hoolimata kõigi akreditiivi tingimuste täitmisest ei saa ta akreditiivi tasumist, kui avav pank ei suuda dokumentide järgi summat tasuda (näiteks on tekkinud valuutaraskused akreditiivi avava panga riik);
• – ostja jaoks oht on, et ta ei pruugi saada kätte tarnimist täielikult vastavalt lepingule.

Sellel makseviisil on mitmeid eeliseid:

• – müüja jaoks peamine eelis on see, et see makseviis pakub suuremat kaitset ostja maksejõuetuse riski eest, kuna ta saab pangalt maksekohustuse;
• – ostja jaoks Eeliseks on, et tasumine toimub alles siis, kui kaup on saajale lähetatud ja akreditiivis toodud tingimused täidetud.

pangaülekanne- makseviis, mille puhul ostja annab teda teenindavale pangale korralduse kanda teatud summa teise riiki ja tasuda ülekande saajale.

See arvutusviis viiakse läbi järgmises järjestuses (joonis 7.3):

Riis. 7.3.

• 1. Kauba tarnimiseks sõlmitakse asjaomaste osapoolte (müüja - ostja) vahel leping, milles määratakse kindlaks makseviis.
• 2. Eksportija (müüja) saadab lepinguga kehtestatud tähtaja jooksul importijale (ostjale) kaubaarve, veodokumendid (saadud vedajalt) ja muud lepingus ettenähtud dokumendid.
• 3. Ostja, olles saanud dokumendid, esitab oma pangale ülekandekorralduse.
• 4. Ostja pank kannab maksekorralduse alusel valuuta müüja panka, saates sellele maksekorralduse.
• 5. Müüja pank, olles saanud maksekorralduse, krediteerib lepingus märgitud summa saaja (müüja) kontole.

Pangaülekanne on lihtsaim, odavaim ja tõhusaim maksete sooritamise viis. Kuid selle kaubatarnete makseviisi piirangut seletatakse mõlema poole jaoks olulise riskiga:

• – maksete tegemisel ülekandega lõpparveldusse (pärast kauba üleandmist) seisab eksportijal (ostjal) risk tarnitud kauba eest tasumata jätmise eest;
• – importija (ostja) ettemaksete korral on oht, et pärast ettemaksu tasumist ei tarnita kaupa.

Ava konto– välismaise majandustehingu osapoolte kasutatav spetsiaalne makseviis.

Riis. 7.4.

Rahvusvaheliste maksete vormina kasutatakse avatud kontot (joonis 7.4) üsna harva ja seda tehakse järgmises järjestuses:

• 1. Müüja ja ostja avavad kontod, millel on võlgnevus kajastatud.
• 2. Pärast kauba saatmist saadab müüja ostjale saatedokumendid ja märgib saadetud kauba eest summa.
• 3. Ostja saab kätte lepingus ettenähtud dokumendid ja saab kauba.
• 4. Ostja tasub võla lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Ta saadab panka maksekorralduse summa ülekandmiseks müüja kulul või saadab ostja tšeki või arve, olenevalt lepingus sätestatud tingimustest.

Arveldamine avatud kontol on võimalik ainult siis, kui ettevõtetel ja partnerfirmadel on pikaajalised ärisuhted ja nad usaldavad üksteist täielikult, kuna selle makseviisi puhul ei ole müüjal makse laekumise garantiid. Kauba eest tasumine toimub pärast seda, kui kõik õigused kaubale on ostjale üle läinud.

Lisaks maksevormidele on lepingus oluline koht kauba kohaletoimetamise põhitingimused, kuna sellest sõltub lõppkokkuvõttes toote hind.

Ekspordi-impordi toimingute puhul tähendab see ka arveldusi avatud kontol. Neid laene antakse tavaliste partnerite (vastaspoolte) vahelistes arveldustes, eriti sarnaste kaupade mitmekordseks tarnimiseks. Avatud kontol laenude või arvelduste olemus seisneb selles, et müüja saadab kauba ostjale ja saadab talle omandiõigust tõendavad dokumendid, debiteerides võlasumma ostja nimel avatud kontolt. Lepingus määratud tähtaegadel maksab ostja oma võla tagasi avatud kontol. Ostja jaoks on avatud konto soodne makseviis ja laenu saamise vorm, kuna sel juhul ei ole ohtu tarnimata kauba eest tasumiseks ning sellise laenu kasutamise eest intressi tavaliselt ei võeta. Avatud kontot kasutavad majandusüksused tegutsevad reeglina vaheldumisi müüjate ja ostjatena, mis on üks viise tagada poolte maksekohustuste täitmine.
Arvelduskrediit on negatiivne saldo pangakliendi arvelduskontol. Arvelduskrediit on lühiajalise laenu vorm, mida annab panga poolt kliendi kontolt debiteerida raha üle kontojäägi. Sellise operatsiooni tulemusena tekib negatiivne saldo, s.o. deebetsaldo – kliendi võlg panga ees. Pank ja klient sõlmivad omavahel lepingu, millega kehtestatakse maksimaalne arvelduskrediidi summa, laenu tingimused, selle tagasimaksmise kord ja laenuintressi suurus. Arvelduskrediidi puhul kasutatakse võla tagasimaksmiseks kõiki kliendi arvelduskontole laekunud summasid. Seetõttu muutub krediidisumma vahendite vabanemisel, mis eristab arvelduskrediiti tavalisest laenust. Vene Föderatsioonis ei paku pangad peaaegu kunagi arvelduskrediiti. Välismaal kasutatakse seda üsna laialdaselt.
USA-s saab tasuta arvelduskrediiti pakkuda pangaklientidele, kellel on pangas konto olnud juba pikemat aega.
Arvelduskrediidi vorm sai alguse Inglismaalt ja on nüüdseks kasutusel enamikus arenenud riikides.
Aktsepteerimiskrediit on laen, mida pank annab eksportijate ja importijate poolt pangale väljastatud veksli (veksli) aktsepti vormis. Selle krediidivormiga on eksportijal võimalik krediidilimiidi piires teatud summa ulatuses pangale väljastada veksleid. Pank aktsepteerib neid arveid, tagades sellega võlgniku poolt nende õigeaegse tasumise.
Kaupa laenuga müües on eksportijad huvitatud, et suurpank aktsepteeriks vekslit. Sellist arvet saab diskonteerida või müüa. Aktseptikrediidi puhul annab laenu formaalselt eksportija, kuid erinevalt vekslikrediidist on veksli aksepteerijaks pank. Aktsepti väljastamisega ei anna pank laenu ega investeeri tehingusse omavahendeid, vaid kohustub tasuma veksli maksetähtajal. Juhtudel, kui eksportija nõuab sularahas tasumist, tehakse refinantseerimistoimingud, s.o. Importija pank aktsepteerib talle importija poolt väljastatud veksli, arvestab sellega ja maksab eksportijale sularahas. Aktsepteerimiskrediidi maksumus koosneb kahest elemendist: vastuvõtutasust ja diskontomäärast, mis on tavaliselt madalam kui arve diskontomäär.
Mõistet "aksepteerimiskrediit" kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui pangad aktsepteerivad veksleid ainult oma riigi eksportijatelt. Aktseptilaen on aksepteerimis-rambuslaen.
Rambus tähendab rahvusvahelises kaubanduses ostetud kauba eest tasumist panga kaudu importija panga poolt väljastatud vekslite aktsepteerimise vormis. Mõistet "aksepteerimis-rambuskrediit" kasutatakse juhtudel, kui pangad aktsepteerivad välismaiste kommertspankade nende alusel koostatud vekseleid. Need pangad täidavad toetavat rolli ja vastutavad vastuvõtvate pankade ees aktsepteeritud vekslite maksmiseks vajaliku valuuta õigeaegse ülekandmise (tagasimaksmise) eest nende kontodele.

Rohkem teemal Krediit avatud kontol:

1. Mehhanism pangalaenu andmiseks kaubandusorganisatsioonidele käibekapitali täiendamiseks ühekordsete laenude ja krediidiliinide alusel.

Avatud kontoarveldused hõlmavad perioodilisi makseid importijalt eksportijale kauba kättesaamisel. Jooksvate võlgade summa on kajastatud kaubanduspartnerite raamatupidamises. See rahvusvaheline makseviis on seotud avatud konto krediidiga. Arvelduskord (joonis 6.2) määratakse osapoolte vahelise kokkuleppega, mis näeb ette perioodilised maksed kindlate perioodide piires (pärast tarnete lõpetamist või kauba edasimüümist importija poolt kuu keskel või lõpus). Pärast arvelduste kontrollimist toimub avatud konto tasumata arveldamine peamiselt pangaülekande või tšekiga. Seetõttu liigitab pangandusstatistika avatud kontoarveldused sageli pangaülekanneteks.

Joonis 6.2. V

1 - toodete tarnimine, teenuste osutamine ja dokumentide saatmine;

2 - juhiste andmine raha eksportijale ülekandmiseks;

3-raha ülekandmine pangast panka;

4 - eksportija nõuanne raha ülekandmise kohta.

Avatud kontot kasutatakse arveldusteks: traditsiooniliste kaubandussuhetega seotud ettevõtete vahel; TNK ja ITS välisfiliaalid eksporditarnete jaoks; eksportija ja vahendusfirma; segaettevõtted eksportija osalusega; laost müüki saadetud kaubale; oma kaupade müügiks välisriigi filiaalile.

Avatud kontot kasutatakse ka tehingute tegemisel kliendi tarnitud toorainega koos selle eest kohustusliku tasumisega, kui üksused on vaheldumisi eksportija ja importija.

Mis tahes makseviisi puhul tuleb lepingus märkida ka:

o eksportija panga täisnimi;

o eksportija panga juriidiline aadress;

o eksportija panga kood/rahaloomeasutuse kood;

o eksportija pangakonto number, kuhu raha kantakse;

o importija panga täisnimi;

o importija panga juriidiline aadress;

o importija panga kood/MFO;

o importija pangakonto number, millelt raha üle kantakse.

Avatud kontomakseid kasutatakse regulaarsete tarnete puhul, kui usaldust tugevdavad pikaajalised ärisuhted ja ostjaks on usaldusväärne ettevõte.

Selle makseviisi eripära on see, et kaupade liikumine on raha liikumisest ees. Sel juhul lahutatakse arveldused kaubatarnetest ja on seotud kommertslaenuga, mille alusel eksportija krediteerib ühepoolselt importijat. Kui kauba vastastikused tarned toimuvad samaaegselt järgnevate arveldustega avatud kontol, siis need kajastuvad kontol (ühtsel kontol), st toimub kahepoolne laenamine ja vastastikuste nõuete tasaarvestus.

Avatud kontoarveldused on kõige kasulikumad maaletoojale, kuna tal on teatud edasilükatud makse, et ei teki riski seoses pakendi mahu ja kauba tarneajaga. Eksportija jaoks on see makseviis kõige vähem tulusam, kuna ei garanteeri õigeaegset tasumist, aeglustab kapitali käivet ja mõnikord tingib vajaduse kasutada pangalaenu. Selle makseviisi ühepoolse kasutamise korral saadetud kauba eest raha mittelaekumise risk on sarnane riskiga, et eksportija ei tarni kaupu ettemaksudega. Tegelikult kasutatakse seda makseviisi importijale laenu andmiseks; see peegeldab eksportija usaldust tema vastu. Enamasti kasutavad nad seda vastastikkuse põhimõttel, kui vastaspooled tegutsevad vaheldumisi müüja ja ostjana, kuna importija kohustuste täitmata jätmine toob kaasa eksportija kaubatarnete peatamise. Ühepoolsete tarnete puhul kasutatakse avatud kontoarveldusi harvemini.

Hüvitislepingute arveldused toimuvad rahvusvahelises praktikas üldtunnustatud vormis (avatud konto, akreditiiv jne).

Imporditud ja eksporditud kaupade (teenuste) eest tasumise kord on reguleeritud Valgevene Vabariigi seadusandlusega ning sellele kehtivad ka maksedokumentide dokumenteerimise ja tasumise rahvusvahelised reeglid.

Kõik kaupade ja teenuste ekspordi ja impordiga seotud maksed teostatakse volitatud pankade kaudu.

Väliskaubanduslepingute eest tasumine toimub reeglina ühel järgmistest makseviisidest - avatud konto, pangaülekanne, inkasso, akreditiiv.

Makseviis esindab rahvusvahelises äri- ja panganduspraktikas kehtestatud omandiõiguse ja maksedokumentide registreerimise, üleandmise ja maksmise viise.

Nimetatud rahvusvaheliste maksete vorme kasutatakse maksetingimustel nii sularahas kui ka krediiti.

Konkreetse rahvusvaheliste maksete vormi valik määratakse poolte kokkuleppel.

Kasutatavad rahvusvaheliste maksete vormid erinevad kommertspankade osaluse poolest nende rakendamises. Pangaülekande tegemisel eeldatakse pankade minimaalset osalust, s.o. kliendi maksesoovi täitmine. Olulisema osa pankade osalemisest inkassotoimingute tegemisel moodustab kontroll omandiõiguse dokumentide üleandmise, edastamise ja nende maksjale väljastamise üle vastavalt käsundilepingu tingimustele. Pankade maksimaalne osalus on akreditiiviga arveldustel, mis väljendub akreditiivis sisalduvate tingimuste täitmisel akreditiivi saajale (saajale) maksekohustuse andmises.

Erinevate makseviiside puhul ei ole maksmise usaldusväärsuse tagamise aste eksportija jaoks ühesugune: pangaülekannetega maksete tegemisel ja tegelikult tarnitud kauba eest inkasso tegemisel on see minimaalne ning akreditiiviga maksmisel maksimaalne, kuna on rahaline garantii saadetud kauba eest tasumiseks selle avanud panga poolt.

Avatud konto on üks väliskaubanduse arveldusvorme. Sisuliselt: nii kauba kui ka kaubadokumentide otsetarne välisostjale, mille eest tasub maaletooja lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Kui see periood ületab kehtivates õigusaktides sätestatud tingimusi, ei loeta avatud kontot sularahamakse vormiks, vaid kreeditmakseks.

Reeglina avavad ettevõtted selle makseviisiga oma raamatupidamises üksteisele kontod, kus võetakse arvesse vastastikused võlad (tasaarvestus). See toiming viiakse läbi ilma panga osaluseta, mis võib mõnel juhul olla kaasatud, peamiselt toimingute lõppfaasis, kui on vaja saldot tasakaalustada ja kaubast katmata jäänud summa üle kanda.

Pärast kauba saatmist teeb eksportija oma raamatupidamisraamatusse kande avatud konto deebetina tasumisele kuuluva summa kohta ning importija teeb sarnase kande eksportijale avatud konto kreeditkontole.

Avatud konto võimaldab seega ostjale kommertslaenu anda. Eksportija jaoks on see alati kahjumlik, kuna see on seotud suurenenud riskiga. Reeglina kasutatakse seda vormi pikaajaliselt koostööd tegevate ettevõtete vahel, kes teostavad kaubabörsi operatsioone, tegutsedes samaaegselt müüjate ja ostjatena, suurte ettevõtete filiaalide vahel jne.

Arvutustes avatud konto kasutamise otstarbekus võivad olla tingitud järgmistest asjaoludest:

kui tarned toimuvad väikeste partiidena regulaarselt graafiku alusel; vastutarned; suurettevõtete filiaalide vahel.

Pangaülekanne on lihtne korraldus pangalt oma korrespondentpangale tasuda ülekandja nõudmisel ja kulul välisriigi saajale (saajale) teatav rahasumma, näidates ära makse maksvale pangale raha tagastamise viisi. makstud summa.

Pangaülekanded tehakse sularahata ühest pangast teise suunatud maksejuhiste kaudu. Mõnikord tehakse ülekandeid pangatšekkide või muude maksedokumentide kaudu. Selle makseviisiga saadetakse omandiõigust tõendavad dokumendid eksportijalt otse importijale, s.o. pangast mööda minnes.

Ülekandetoimingu tegemisel juhindub saaja pank maksekorralduses sisalduvatest konkreetsetest juhistest.

Ülekandetoimingu tegemisel osalevad pangad ülekandega arveldustel alles pärast seda, kui maksja esitab pangale maksekorralduse lepingu eest tasumiseks. Pangad aga ei vastuta maksete eest. Pangad ei kontrolli kauba tarnimist ega dokumentide üleandmist importijale, samuti lepingujärgset makse sooritamist. Selle makseviisi puhul kuulub panga kohustuste hulka ainult makse ülekandmine ülekande teostaja kontolt saaja kontole maksejuhise esitamise ajal (joonis 10).

Rahvusvahelises panganduspraktikas saab pangaülekannet kasutada lepingu ettemaksu tasumiseks, kui selle tingimustes on säte osa lepinguväärtusest (15-30%) ettekandmise kohta, s.o. enne kauba saatmist. Ülejäänud osa makstakse tegelikult tarnitud kauba eest. Ettemaks tähendab tegelikult varjatud laenamist eksportijale ja on importijale kahjumlik, lisaks tekitab ettemakse ülekandmine importijale riski jääda rahast ilma juhul, kui eksportija lepingutingimusi ei täida ja kaupade tarnimata jätmine.

Importija kaitsmiseks ettemakse tagastamata jätmise riski eest juhul, kui eksportija kaupu ei tarni, on rahvusvahelises panganduspraktikas mitmeid kaitsemeetodeid:

1. pangagarantii saamine ettemakse tagastamiseks; sel juhul väljastatakse enne ettemaksu ülekandmist esmaklassilise panga tagatis;

2. dokumentaalse või tingimusliku tõlke kasutamine. Siin krediteerib eksportija pank ettemakse tema kontole, tingimusel et ta esitab teatud aja jooksul veodokumendid.